Esiajalugu ja selle periodiseering
Siiski
rajas kolme perioodi süsteem põhimõtte, et esiajaloolisi asju uurides ja
klassifitseerides on võimalik luua kronoloogiline järjekord ning öelda
midagi uuritavate perioodide kohta.
Need kolm eelmainitud suurt arengut: inimkonna suure vanuse tunnistamine,
Darwini evolutsiooniteooria ja kolmeperioodi süsteem lõid raamistiku mineviku
uurimiseks. Pärast 1859. aastat hakkasid briti õpetlased, kellest
siinkohal mainitagu vaid kindral Pitt-Rivers ja John Evans, leiutama
skeeme esemevormide evolutsiooni kohta. See sai aluseks
tüpoloogilise meetodi arengule, st esemete kronoloogilise või
arengujärgnevuse põhisele järjestamisele. Hiljem täiendas seda
uurimismetoodikat rootslane Oscar Montelius. Monteliusel oli ka suuri
teeneid Euroopa muististe absoluutse kronoloogia rajamisel.
Kõik see sai aluseks esiajaloo sellisele uurimisele, nagu seda tehakse
veel praegugi, mõistagi toimusid hiljem mitmesugused arengud, ent
annaabi.ee 
