kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu. Töö tegelikkuseks muutmine kui töölise väljalülitamine tegelikkusest, esemestumine esineb eseme kaotusena ja eseme orjusse langemisena, eseme omandamine ongi võõrandumine. Marx väidab, et ühiskond jagunebki kaheks klassiks: omanikeks ja omandist ilmajäetud ehk siis töölisteks. Sellest järeldubki, et tööline suhtub oma toodetud tootesse kui võõrasse esemesse, sest omandi põhimõttest ei kuulu see talle. Töötamine on midagi välist, ei motiveeri ning tekitab õnnetuse tunnet, on puhtalt füüsiline ning mitte vabatahtlik vaid hoopis tundub sunniviisiline.
organiseeruda.Tähtsad ka omandisuhted. Kui klass hakkab ennast teadvustama ja teisele klassile vastandama, tekib klassivõitlus. Klassivõitlus otsustavas faasis siirdub osa kodanlusest proletariaadi poolele (ideoloogid, Marx ise). Kapitalism on viimane klassiühiskond.Klassivõitlus viib proletariaadi diktatuurini ja eraomandi kaotamiseni. 6. Võõrandumise problemaatika Marxil. Töö produkti võõrandumine. Esemes asjastunud töö. Esemestumine tähendab töölise jaoks eseme kaotamist, selle orjusesse langemist. Tööline võõrandub esemest. Töö võõrandumine. Tööline näeb tööd kui protsessi endast eraldiseisvana. Ei taha tööl käia enam, tunneb end õnnelikuna ainult väljaspool tööd. Tema tegevus töölisena ei kuulu talle endale, vaid kellelegi väljastpoolt. Ta laostab end tööl nii füüsiliselt kui vaimselt. Inimese liigiolemuse võõrandumine
annaabi.ee 
