Tartus ja Tallinnas 1911 "Kalev" rajas "Lootuse" väljale kergejõustikuplatsi 1912 Olümpiamängudel Stockholmis osalesid esimest korda eestlased, tehes seda edukalt. Martin Klein tõi Eestisse esimese olümpiaautasu, kreeka-rooma maadluse hõbemedali ja sõudja Maksimilian Kuusik sai III-IV koha. Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24
Lisaks eelttoodule mõjutab terase tugevust ka terase töötlemine. Karastatud teras on paremate omadustega kui karastamata. Kääridel peab veel olema kas kaitsekiht - kas kroom või titaan. Tänu nende metallide omadustele on tööriist kulumiskindlam ja hüpoallergilisem ning kaitstud roostetamise vastu. Loomulikult ei ole kvaliteetne materjal ainus asi, millele tähelepanu pöörata. Mitte sugugi vähem oluline pole kääride välimus. Esemene asi, mida vaadata, on kahtlemata lõiketerad. Nendest sõltub kääride otstarve. Käärid koosneva kahest lõiketerast, mis võivad olla erineva pikkusega ja mida reeglina mõõdetakse tollides (1 toll = 2,54 cm). Kääride lõiketerade pikkus on: 4,5 tolli, 5 tolli, 5,5 tolli, 6 tolli, 6,5 tolli, 7 tolli, 7,5 tolli. Samavõrd oluline on ka lõiketerade otste teravus. Mida peenemad otsad on, seda täpsem ja kvaliteetsem saab olla ka tehtud töö. Tähtis on ka kääride lõiketera sisekülg
annaabi.ee 
