kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis · Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. · Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest. · Naistes väljendub kirglik meeleheide. · Figuuride õige antonoomiline kujutamine jäi nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tahaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda oli. "Kristuse ristilt võtmine"
esileulatuv Palacio de Infantes-käepidet. Ehitusmaterjaliks on Peralejose valkjashall graniit. Escoriali välisseinad on mõjuvõimsad juba sellepärast, et arvestamata akende ridu,on seinad täiesti siledad. Seinad ei sarnane üksteisega. Läänesein on kõige elavam, sest seal on 3 suurt torni ja 3 sissepääsu. Õnnestunuim on lõunapoolne sein, seal on üks väheseid Escoriali sammaskäike. Lion Feuchtwanger "Goya" - Escorialis on 1860 ruumi, 86 treppi, 51 kella, 1940 ust, 89 purskkaevu, 2673 akent, 16 patiot (siseõue), koridoride pikkus ulatub ligi 16 kilomeetrini. Escoriali lossis on suurepärane raamatukogu,130 000 köidet ja üle 4000 käsikirja. Lossis on 204 raidkuju ja 1563 maali (Leonardo, Verones, Raffael, Rubens, VanDyck, El Greco, Tizian,Velazquez). Sael on ka unikalne kogu Albrecht Düreri akvarelle. Escoriali relicarios talletatakse reliikviaid. Seal on 1515 laegast kullast, hõbedast ja väärispuust,
sugemetega fantastiline detailirohke ornament. Mõjusamaid näiteid on Toledo Santa Cruz´i hospidal (1504-14) ja Sevilla raekoda(1527-72). Kõrgrenessansi ajal taandus platereskne stiil suurte ja rangete vormide ees, saavutades oma kõrgpunkti 16.saj. II poolel. . Kõige kujukamalt avaldus see J.B.de Toledo (surn.1567) ja J.de Herrera (1530-97;stiili nimetataksegi J.de Herrera järgi herreriano stiiliks) poolt Madridi lähedale ehitatud Escorialis (1563-81). Escoriali hoonetekompleks (loss, kirik, klooster) on mahutatud rangele ruudukujulisele põhiplaanile, kus kõik ehitusosad paiknevad jäigas geomeetrilises võrgus. Kogu kompleksi hallist kivist hiiglafassaadil ei ole otsest keskpunkti, seda ilmestavad massiivsed neljakandilised nurgatornid ning aknaavade rütmiline paigutus. Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud seinapinnaga, kiriku juurde viiv kitsas õu ei avarda, vaid ängistab vaadet
annaabi.ee 
