Vähk ja vähikasvatus
looduslikud vähivarud vähenenud. Jõevähi kasvatamise maht on kõikjal Euroopas esialgu
tagasihoidlik (kokku 20-30 tonni ümber), peamiselt on teda seni kasvatatud
asustusmaterjalina looduslikele veekogudele. Kuna jõevähk on Eestis ainus kodumaine
vähiliik, ei tohi teisi liike keskkonnaministri loata Eesti vetesse tuua.
Kitsasõraline vähk Astacus leptodactylus (liigi esmakirjeldajana kuulub selle vähi
ladinakeelsesse nimesse täiendina Tartu Zooloogiamuuseumi asutaja prof. Eschcholzi
nimi), ingl.k narrow-clawed crayfish, vn.k dlinnopalõi rak, sm.k kapeasaksirapu. See
vähiliik esineb jõevähist lõuna ja ida pool, osaliselt nende levilad kattuvad. Vähesel
määral on teda meile lähemates maades Ida-Soomes ja Karjalas, Leedus ja Lätis.
Majanduslikult tähtis on ta Musta ja Kaspia mere äärses piirkonnas, mille soojas kliimas
kasvab vähk kiiresti. Enne kui vähikatk hävitas Türgi vähivarud veeti sealt Euroopa
5