CO2 kahandamise meetodid 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2-st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks. Põletuseelne kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse peamiselt CO ja H2. Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures. Seejärel gaasisegu suunatakse
emissioonist maa alla pumbata. 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2 -st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks. Põletuseelne kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse peamiselt CO ja H2 Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures. Seejärel gaasisegu suunatakse veelkord aurugeneraatorisse, mille käigus saadakse CO2 ja H2 , millest eraldatakse CO2 ning H2 läheb põletamisele
annaabi.ee 
