Tööde vormistamise juhend
saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse
kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära
seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja
andragoogilised lahendused.
Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad
kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes
nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen-
schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie),
pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik
und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense,
Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?;
Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul
tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused,
annaabi.ee 
