kuid seda sõna hakati kasutama selle jumalanna nimena, kelle soosing oli eriti ihaldusväärne. Nimelt tähistas see armastusjumalannat, kes aegamööda võrdsustati kreeka Aphroditega. Venus on looduses kõige liikuva jumalanna ning mõistagi ka mehe ja naise seksuaalsuse jumalanna, ent tuleb meeles pidada, et see on seks more maiorum kombekas, vanaaegne. Kombetus polnud tema valdus. Teise Pruunia sõja ajal sai Venus Sitsiilia Eryxi mäe kaudu tuntuks Roomas ja sai templi otse Kapitooliumil. Teise templi sai 181 Porta Collinaette ning selle pühamu asustamis päev (23.aprill) oli ka Rooma prostituutide pidupäev. Neljas või viies Venuse tempel asus Cloaca Maxima ääres, kus Venust kummardati lisanime Loacina all kristlike kirikuisade suureks, ent tarbetuks nördimuseks, sest roomlastele on nimi seotud asukohaga, mitte enamat. VESTA Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu,
16. Aphrodite. a. Kuju ja funktsioonid. i. Ilu ja armastuse jumalanna ii. Tema käsutada on inimeste armastuse saatus b. Sünnilugu ja seos Küprosega. i. Homerose sõnul Zeusi ja Okeanose tütre, Dione tütar ii. Hilisemate allikate puhul salapärane sünnilugu: 1. Sündis merelainetest Kythera saare lähedal ning astus esmakordselt Küprosel kaldale. c. Eryxi kultusepaik. d. Seos Aresega (Eros) Hephaistosega (Pygmalion) ja Hermesega (Hermaphroditos ja Priapos). i. Eros tema poeg, keda kasvatas Aresega ii. Hephaistos abikaasa iii. Ares Armuke/armastus iv. e. Adonis; f. seos Inanna ja Dumuziga. g. Aphrodite ja Anchises; Zeus pani Aphrodite armuma troojalasse Anchisesesse ja sünnitama talle poja Aineiase h
annaabi.ee 
