Tarukiga kastanite all, hipodroomi kohvikus? 4. Mida see leping ette nägi? 5. Kas Timmi arvates oli see kasulik leping? 6. Miks tahtis Timm minna laia maailma mere asjandust õppima? 7. Kas ta igatses oma naeru tagasi? 8. Kes oli Kreschimir ? 9. Kuidas Timmist sai rikas pärija? 10. Kuidas Timm oma naeru tagasi sai? 11.Mida andis Timmi naer L.Tarukile ? 12.mis on Palmaro ? 13.Millest rääkis ,,Kleepluige muinasjutt``? Vastused: 1. Võõras emale ja Ervinile Timm ei meeldinud ja Timm sai võõrasemalt tihti pahandada. 2. Timm leidis maast viiemargalise ja ruudulises ülikonnas mees kutsus ta hipodroomile hobuse peale kihla vedama. 3. Sellise lepingu, et Timm müüb oma naeru L.Tarukile. 4. See nägi ette seda, et Timm müüb oma naeru Tarukile ja Timm võidab siis kõik kihlveod ja keegi ei tohtinud lepingust kellelegi rääkida. 5. Algul jah, sest kui isa ei ole siis ei ole naeru ka vaja. 6
Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile. Ta soovis ,et nad tema vastu sõbralikumad oleks ja aktsepteeriks. Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks. Lapsepõlv see on naer, ilma naeruta pole ka lapsepõlve.
Ühel pühapäeval kui Timm hipodroomile läks kohtas ta taas meest ruudulises. Mees soovis teha Timmiga lepingu,et poiss võidab kõik kihleveod. Vastutasuks tahtis mees aga Timmi naeru. Timm oli nõus,kuna ta arvas et tal seda naeru vaja ei ole,sest ta isa on surnud. Timm kirjutaski lepingule alla ja ta läks kohe õnne proovima. Timm oli väga õnnelik kui ta võitis,sest selle raha eest saab ta isale uhke hauakivi osta ja kasuemale ja Ervinile ka midagi põnevat osta. Samuti maksis poiss ka kasuema koogipoe võla kinni. Kuidas Timm naeru tagasi sai Kui Timm vanem oli, hakkas ta tööd otsima. Töö leidis ta endale Hamburgi sadamas laeva peal tüürimadrusena. Seal hakkas ta oma naeru igatsema. Ühel päeval otsustasta too Tarukit otsima minna. Otsimis käigus kohtas ta oma sõpra Johnnyt. Johnnyl tekkis mõtte kuidas Timmi naer tagasi saada. Nii Timm tegigi. Timm läks
Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. 4 Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile. Ta soovis ,et nad tema vastu sõbralikumad oleks ja aktsepteeriks. Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks. Lapsepõlv see on naer, ilma naeruta pole ka lapsepõlve.
rääkida ega arsti külastada. Ta ütles vaid: ,,Mul on nagunii sama mis papil!". Ervini isa suri maovähki ja Ervin ei eksinud tal oli see sama. 16. märtsil 1984 pärast väga pikka põdemist ja paljusid keemiaravisid suri Ervin Abel. 2. Abeli kujunemine näitlejaks Esimest korda puutus Ervin teatriga kokku siis kui ta vanavanematel Narvas külas käis. Ta vanaisa töötas õhtuti teatri Narva garderoobis ja seetõttu oli tal hea võimalus näidata Ervinile kõiki teatri põnevaid kohti. Nähtu neelas Ervini jäägitult. ,,Mind haaras see lavatagune sagimine, grimeerimine. Kostüümid," meenutab ta aastaid hiljem keskkonda, kuhu sattus. 4 Tema esimene roll oli lasteaias, kui ta kolmeaastasena kasvatajatelt endale rolli lunis. Lõpuks sai ta endale jaaniussi osa. Tehti usinalt proove ja kui õige päev käes, läks Ervin, latern käes, lavale. ,,Mul on selgelt meeles lavale minek ja lavalt tulek,"