Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
tegevuspotentsiaalide genereerimisega.
Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid,
mille kaudu närvirakk saab teiste närvirakkude, lihaskiudude ja näärmetega suhelda.
Kui tegevuspotentsiaal tekib lihasrakus, tõmbub see kokku, pannes liikuma jäseme, toidu
peensooles või vere südame-veresoonkonnas.
Koe paranemine seisneb ära kurnatud, kahjustatud või surnud rakkude asendamises.
NÄRVIKUDE
Närvikoe erutustundlikkus võimaldab genereerida närviimpulsse e tegevuspotentsiaale, mis hoiavad
kontaktis ning reguleerivad enamuse keha kudede ühist tegutsemist.
Närvi- ja sisenõresüsteem jagavad vastutust keha kui terviku homeostaasi alalhoiu eest, valvates
elutähtsate muutujate elu soosivates piirides püsimise järele. Närvisüsteem teeb seda operatiivselt
närviimpulsside kaudu, sisenõresüsteem on pikatoimelisem ning toimib hormoonide vahendusel.