Seetõttu on kasutusele võetud teine suhtarv, mida nim. kronaksiaks väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. Kronaksia mõõtmiseks kasutatakse kronaksomeetreid. Mida väiksem on kronaksia, seda kiiremini tekib erutus. 51. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Närvi- või lihaskiudu mööda kulgev erutus ei kandu üle naaberkiududele. Isoleeritud juhitavuse seaduse tähtsus on suur. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult: iga närviimpulss jõuab kindlalt ettenähtud adressaadini. Närvi- või lihaskiu mingis punktis esilekutsutud erutus levib edasi mõlemas suunas. Seda nähtust nim. erutuse kahepoolse leviku seaduseks. Alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi. Faktiliselt ühesuunaline erutuse liikumine on tingitud sellest, et erutuse eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse seisundis ja seepärast ei
tingimustes. Igasugune rakumembraani kahjustus (mehaaniline) põhjustab erutuse leviku häirumise või lakkamise. Samuti on erutuslaine leviku tagamiseks vajalik rakumembraani normaalne funktsionaalne seisund. N: mürkide või anesteetilise toimega ainete kasutamine, samuti janutamisel erutuse levik rakumembraanil häirub. *ISOLEERITUD JUHTIVUSE SEADUS Närvi- ja lihaskiudu mööda erutusprotsess eikandu naaberkiududele. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult ning iga närviimpulss jõuab ettenähtud adressaadini. Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU SEADUS Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutuslaine levib edasi mõlemas suunas. Alustanud liikumist ühes või teises suunas ei pöördu erutus tagasi. See on sel setatav sellega, et
annaabi.ee 
