KEHAKEEL uurimistöö
ja verbaalse suhtlemisega. Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka,
2004: 23).
1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides
Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla
vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata
pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad, kui me erutume. Teised signaalid, nagu sõrmega
näitamine, on silmanähtavad ja väljendusrikkad (Jaskolka, 2004: 24).
1.2 Kehakeele võltsimine
Väga tähtis on liigutuste kooskõla. Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu
tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata
eelnevat ja järgnevat liigutust (Pease 1994: 45).