löögimahuks Mittetreenitud 500-700 70-80 Sprinterid 560-750 60-80 Keskmaajooksjad 750-900 50-60 Pikamajooksjad 900-1200 30-50 Kehaline koormus ja närvisüsteem Sportliku treeningu mõju närvisüsteemile sõltub kehalise koormuse iseloomust Närvisüsteemi erutuvus võib suureneda aktiivsematel spordialadel ( sprint,maadlus) Närvisüsteemi erutavus langeb vastupidavusaladel ( pikamaajooks,rattasõit) Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku paremini ja puhkab seetõttu paremini. Ainevahetus Sporti tehes suureneb happniku vajadus, sellepärast effektiivsem treening on väljas Töötavad lihased vajavad suuremat energiakogust mida nad saavad süsivesikutest Peale trennilihas vajab taastumiseks valke Peale treeningut organism jätab kalorite põletust ( taastumise käigul) Spordi tegevus aitab kiirenedada ainevahetust
Kaubasümbol Isiku, looma või mingi näthuse / eseme karakterkujutis, mida kasutatakse tootja või äri identifitseerimiseks. Sertifikaat Märk, mis garanteerib toote päritolu, autentsuse, kvaliteedi või turustamisõiguse. Kollektiivmärk Märk, mida kasutatakse tähtsamaks kuulumist teatud organisatsiooni. Olulised tunnusmõõtmed modellide välimuses: 1) Ehedus. 2) Kompetentsus (eriti kõne all oleval teemal). 3) Erutavus / põnevus. 4) Sotsiaalsus / suhtlusmeeldivus. Reklaamile reageerivad tavaliselt järgmiste psüuhiliste operatsioonide ja vastustega: 1) Reklaamteadet märgatakse. 2) Reklaamis esitatut tajutakse põhjalikumalt. 3) Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4) Olemasolevad hoiakud -otsus reageerimiseks. 5) Isik reageerib. Peibutis -> huvi tekkimine -> seostamine mäluandmetega -> ostumotivatsioon või selle puudumine -> otsmine või ostust loobumine.
annaabi.ee 
