Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ei midagi.
Kui jumal just praegu meie ette astuks ja ütleks: ,,Kumb teist tahab surra, sest teine teist peab
surema?" siis paneksin kas või ise oma käega endale silmuse kaela ja jumalal pole muud kui
lasku silmus kinni tõmmata..."
,,Jumala eest, teie olete ateist, Aleksander Matvejits!" hüüdis Voitinski. ,,Seda teeb ju kurat, kui
kellelgi tõmmatakse silmus kaelas kinni."
,,Kuis nii kurat?" karjus Slopasev vihaselt. ,,On siis kuradi käes elu ja surma võtmed? Mis ajast
saadik jumal on erusse läinud? Ei, ei, Ivan Vassiljits, mina usun jumalat. See olete teie, kes teda
ei usu; teie kaldute rohkem kuradi poole. Mina usun jumalat ja sõprust ja sellepärast, kui jumal
tuleks ja küsiks, kumb meist tahab surra, siis ütleksin mina: ,,Armas jumal, las minu sõber elab,
sest tema usub rohkem kuradit kui sind, armas jumal. Las mu sõber elab seni, kui annad kord
surmaobadused oma venna kuradi kätte; siis tehku see temaga, mis tahab." Nõnda ütleksin ma