sobivat maad ning raua ouudus · kolonisatsiooni tagajärjel hakkas kaubavahetus tihenema. ning kuna kreeta oli võrreldes teiste riikidega, kes ümbritsesid teda kõrge arengutasemega siis kujunes ta kaubavahetuskeskuseks. · kaubavahetusega kaasnes lõpuks ka hõberaha kasutuselevõtt Alfabeet · 9. saj. eKr. · 2 tekkelugu: 1. tekkis foiniikia tähestikust 2. foiniikia ja eruski tähestik oli seotud minose silpkirjaga · koosneb 24 tähest Kõige kuulsamad Linnriigid. Klassikaline ajajärk. · Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed.
Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Religioon ja kultuur Rooma autorid olid algusest peale Kreeka kultuurist tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ümber ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eruski eeskujudele. 7 Roomlased hindasid ka omaenda muistseid traditsioone kõrgelt. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias jõudsid roomlased kreeklastest kõrgemale tasemele. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks