Tähed ja plaaneedid
plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele
tasemele, nimetatakse eruptiivseteks
muutlikeks tähtedeks.
Enamus pulseerivaid tähti on hiiud. Nende
siseehituse tõttu läheb täht tasakaalust
välja ja püüdes tasakaalu taastada,
hakkab ta pulseerima.
Pulseerivad tähed jaotatakse kaheks:
miriidid (pikk pulseerimisperiood, aga
heleduse muutus suhteliselt suur) ja
kääbustsefeiidid (pulseerimisperiood
kiire, heleduse muutus väike).
Eruptiivsed tähed jaotatakse liikidesse selle järgi, kui suur on
heleduse muutus (plahvatuse või purske võimsus).
Kõige väiksema heleduse muutusega eruptiivseid tähti
nimetatakse sähvatusmuutlikeks (heleduse muutus
põhjustatud Päikese loidetega sarnaste pursete tõttu).
Kõige rohkem muutub heledus noovadel.
Noovad on kaksiktähed, millest üks on HR- diagrammi
peajada täht, mis on alustanud paisumist ning teine valge
kääbus