Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
ei saa aga ei saa komplekti absoluutset tundlikust lain epikkuste piirkonnas 300 nm määrata praegu
täpsemalt kui 20%, mistõttu maapinnale jõudva naha punetust põhjustava ultraviolettkiirguse
mõõtmine nõuab etalonbaasi olulist täiendamist." (Kübarsepp, Pehk, Veismann) Katsemõõtmistega
alustati 1993 aasta kevadsuvel. Tõeline vaatlusprogramm algas sama aasta novembris. 1994-aasta
jooksul tehti mõõtmisi 80-l päikesepaistelisel päeval. Eestis ei jälgita kahjuks osooni v ertikaalset
jaotumist atmosfääris, sest nagu eelpool mainitud, on tegu kalli ettevõtmisega. Näiteks lastakse
osoonikihi vertikaalseks jälgimiseks E.Kyrö(1993) andmeil Sodankylä observatooriumis nädalas
lendu 1-2 s petsiaalset suurt õhupalli, mille külge on kinnitatud osoonikihti jälgivad
süsinikkeemilised andurid. Tema andmeil on isegi väga jõukad riigid hakanud oma sellelaadilist
tegevust liigse kulukuse pärast kärpima. Eesti peaks praegu oma majandusliku olukorra tõttu