Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba
August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland"
kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi)
maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti
Postimehes" avaldatud andmete kohaselt, mida refereerib Oskar Kallas, olevat tegemist
koguni viie eesti külaga: Solnja, Luuküla, Kamenika, Ersova/=Jersovo/, Kasakova.
Esimene asunik Peeter Luu olevat põgenenud sinna Ida-Tartumaal asuvast Meeksi
mõisast23.
Arvamust, et eespool mainitud kraasnalaste ja vahetult ida pool Peipsit asuvate
eestlaste asundused oleksid tekkinud ajaloolise siirde tulemusel, on vaidlustatud, eriti
20 Kallas 1903: 54
21 Kallas 1903: 18, 35
22 Maamägi 1980: 9
23 Kallas 1903: 3
käesoleva sajandi teise poole uurijate poolt. Peterburi kubermangu Oudova kreisis elanud
annaabi.ee 
