ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid uue keisri Wilhelm II’ga 1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad „Galliakukk ei suuda kuidagi üle elada, et keegi kireb Euroopa kanalas kõvemini.“ Loomulikkeliitlasi nägi Otto Austria-Ungaris ja Venemaas Seos Eestiga 1867.aastal käis Raikkülas oma vana sõbra Alexander von Keyserlingi juures Istutas mõisaparki tamme ja katsus talumeestega jõudu õllevaadi kergitamises
liikmeks. 1982. a. valimised võidavad sotsialistid. Gonzalez Marquez saab uueks peaministriks (valitakse tagasi 1986, 1989 ja 1993). 41. Saksamaa XX sajandil 19. sajandi teise poole Bismarcki ning Wilhelm II koloniaalpoliitika, mille abil püüti meeleheitlikult maailmavõimuks tõusta, polnud 20. saj. alguseks suurt edu toonud. Wilhelm II, kes valitses Saksamaad aastatel 1890-1914 oli valitsemishimuline ja tasakaalutu ning oli veendunud oma võimu jumalikus päritolus. Pärast Bismarcki errusaatmist alustab ta uue kursi elluviimist, mis pingestab olukorda Euroopa suurriikide vahel. SB ning Prantsusmaa vastasseis üha võimsamaks muutuvale Saksamaale lõhestab Euroopa kaheks riikide blokiks, mis lõppkokkuvõttes viivad Esimese maailmasõjani. Pärast kaotatud sõda puhkeb Saksamaa suuremates linnades rahutused, mis viivad punase revolutsiooni ohuni. Saksamaa, kui ilmasõja kaotaja, tehakse Versaille’i rahukonverentsil peamiseks
annaabi.ee 
