19-20. sajand Eestis
kasutuses olev maa (talumaa), mida võis elujõuliste taludena rendile anda,
soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1880 alustati Eestimaa
kubermangus talude päriseks müüki. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult
talupoegadele.
Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe
mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis
tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost
rüütlimõisaomanik.
Areng
Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine,
industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur
hakkab kaduma.
Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus
väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle
raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad)