Kokkuvõte Michel Foucault teosest „Seksuaalsuse ajalugu I“ – Scientia sexualis
seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära.
Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/
kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina,
Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars
erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta
sexualis polegi muud kui lihtsalt ars erotika eriti subtiilne (habras) vorm.
Foucaulti väitel elame me ühiskonnas, kus seksuaalsus ei vastandu võimule (tahtes teda
ohjata), vaid seks ja ka keha on muutunud võimu instrumentideks, mille abil ta
domineerib ja valitseb- kuid sealjuures seda kõike üritatakse kiivalt maha salata ning
eitatakse. Arvati/ üritati peale suruda arusaama, et seks on tabu, kuid samal hetkel tehti
erinevaid katseid ja uuringuid, nt. Bourneville, Iconographie de la Salpetriere, lk 110 jj.
Charot` loengud.
annaabi.ee 
