2) pinnase voolamine: a) nõlva pinnal, b) nõlva jalamil, c) kogu nõlval; 3) nõlva libisemine; 4) turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid; 5) setete ladestumine; 6) voolusängi kinnikasvamine taimestikuga. 7) nõlva varisemine Uhtumine nõlval on põhjustatud pinnavee sissevoolust kraavi. Intensiivne pinnavee sissevool tekib lume sulamise ja valingvihmade järel. Pinnavee sissevoolukohtadesse tekivad nõlvadesse uhte- ehk erosioonirennid. See deformatsioon esineb sagedamini kergetes, hästi uhtumisele alluvates mineraalpinnastes. Uhtumine kraavi põhjas tekib siis, kui voolu kiirus (või põhja lang) ületab selle maksimaalset lubatavat suurust. Uhtumisoht on kõige suurem kevadise suurvee ajal. Sageli kaasneb kraavi põhja ja nõlvajalami uhtumisega nõlva ülemise osa varisemine. Uhtumise ärahoidmiseks tuleb voolusäng kindlustada või võimaluse korral vähendada kraavi langu. Selleks tuleb osa
Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel; ehitamisel; hooldusel. 33)Millised on kraavi deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsiooni põhiliigid on: 1.voolusängi uhtumine- seda põhjustab lubatava max. voolukiiruse ületamine. Nõlvade ülemine osa variseb ja selle tagajärjel kogu kraavisäng deformeerub 2.nõlva uhtumine pinna- ja sademeteveega- selle tagajärjel tekivad nõlvadesse nn. erosioonirennid. Nõlvadelt ära kantud erosiooniproduktid ladestuvad kraavi põhjas 3.nõlvapinna voolamine- see hakkab voolama siis kui nõlva pindmine kiht muutub ebapüsivaks ja voolab kraavi põhja 4.nõlva voolamine- selle tagajärjel muutub nõlva pinnas ebapüsivaks sügavamalt, kui eelmise def. liigi korral 5.nõlva libisemine- pinnas paigutub ümber mööda kõverpinda 6.turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid- see põhjustab kraavi sügavuse vähenemist ja põhjalangu ebaühtlasemaks muutumist 7
annaabi.ee 
