Üldine korrosioon on levinuim korrosiooni liik tegemist on tavalise pinnaerosiooniga. Galvaaniline korrosioon tavaliselt vaske ei mõjuta sest vask on "väärikam" metall kui teised ehituses kasutatavad metallid. Siiski võib vask ise põhjustada galvaanilist korrosiooni vähemväärilistes metallides nagu alumiinium, tsink või raud. Seepärast tuleks vase kontakti teiste metallidega vältida ja vasega kokkupuutes olnud sadevett ei tohiks juhtida teiste metallidega kaetud pindadele. Erosiooniline korrosioon ilmneb kohtades, kus vesi langeb vaskpindadele. Selle nähtuse põhjustab asjaolu, et kergelt happeline jooksev vesi ei lase moodustuda vase pinnale kaitsvat oksiidikihti. Seda nähtust välditakse konstruktiivsete meetmetega. Näiteks paigaldatakse enam erodeeruvatesse kohtadesse elemendid, mida saab kiire korrodeerumise puhul välja vahetada. Õhus omandavad vask- ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn. paatinaga (korrosiooni osakestega)
sügavus kõigub 1- 20 m piires ning mis kerkib ümbritsevast merepõhjast 40...80 m kõrgemale. Madala aluspõhjaks on horisontaalkihiline kõva lubiliivakivi. Võib arvata, et Loode- ja Lääne- Eesti ning Saarema idaosa rannikult leitud eriterise lubiliivakivi koostisega rändkivid pärinevad just sellest lasundist. Struktuuri keskosa ümbritseb ringikujuliselt kanjonitaoline, kuni 80 m sügav 100- 500 m lai erosiooniline süvik, mis kontsentriliselt järgib kraatripõhjast üles tõstetud pehmemate kivimite avamusvööd. () 8 Ringsüvikut ümbritseb väljaspoolt valli harjalt mõõdetuna ligi 7 km-se läbimõõduga ja enam kuni 150 m kõrgune ringvall, mille laius jalamilt (ümbrisala aluspõhja tasemelt) on ligi 1 ja harjalt ligi pool kilomeetrit. Mere sügavus valli kohal kõigub vahemikus 20...35 m. Ringvalli
Üldjuhul jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres. EROSIOONIALA MULLAD JA TEHISMULLAD Erosioon mulla ärauhtumine voolavate vetega või tuule ärauhtumine tuulega (deflatsioon). Eluuvium ja deluuvium. Tasastel liivikutel tuuleerosioon. Üldsreeglina alla 3 kraadise kaldel veega ärakannet ei toimu, erand tolmurohke muld. Mustmullad kujunevad endast suuremas osas tolmuosakesi ning alluvad väga kiiresti erosiooniline (mustmullad ühed parimad põllumullad). Erosiooniastmed: 3-5 kraadi nõrk erosioon: lisandub mullasifrile väike e ülesse (näiteks: K e); 5-10 kraadi keskmine erosioon: aste 2, Suur E (Ek 2); 10-15 kraadi kaldega tugev erosioon, astmeks kolm, suur E; Üle 15 kraadi väga tugev erosioon: suur E ja aste 4. 8 Tuleb esitada, kas on juba toimunud erosioon või on erosioonioht. Ko(e2) keskmine
annaabi.ee 
