18 elastsusmoodul. Seepärast on esmapilgul ootuspärane, et elastsusmooduli suurenedes materjalide erosioonikindlus suureneb. I.Hussainova on leidnud, et WC-Co, TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni kermiste erosiooni kiiruse ja elastsusmooduli vahel on pöördvõrdeline seos. Kuid elastsusmoodul ei sõltu oluliselt struktuurist. Küll aga erinevad sama keemilise koostise peene- ja jämedateralised kermised üksteisest erosioonikindluselt mitmeid kordi. Habraste materjalide korral, milleks vähese sideaine sisaldusega TiC ja Cr3C2 baasil kermised on, võib erosiooni ja purunemissitkuse vahel olla arvestatav seos. Seda on täheldatud keraamiliste materjali puhul. Mida suurem purunemissitkus, seda raskem on tekitada ja arendada pragu. Abrasiivosakese löögil vastu materjali tekib lokaalne koormuse rakendus (tavaliselt punktkoormus). Karbiiditeradel puudub pinge
kus keraamikat kasutatakse. Ühtedes töötingimustes võib ta olla väga töökindel, kuid teistes väiksese töökindlusega. Näiteks hõõrdekulumisel on keraamika kulumiskindlus võrreldav WC-Co kermiste kulumiskindlusega, kuid erosioonikulumisel abrasiivosakeste joas jääb enamik keraamikat suure hapruse tõttu kermistele alla, kuigi nad n kõvemad kui kermised. Ainult kuumpressitud B4C ja Si3N4 ületavad erosioonikindluselt WC-Co kermiseid märgatavalt. Keraamika erosiooni kiirus sõltub oluliselt abrasiivosaksete kiirusest (kineetilisest energiast) ja kohtamisnurgast. Tehnokeraamika esindajad Põhilised tehnokeraamilised materjalid Kaasajal kõige sagedamini kasutatav tehnokeraamika on valmistatud Al203, Zr03, MgO, Si3N4, AlN ja SiC baasil. Nende omadused sõltuvad suuresti keemilisest koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. a)Al2O3-keraamika
annaabi.ee 
