2.9.1 Lihvimine 39 2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1. Kõvadus 48 3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3.6 Hõõrdekulumine 63 4. Kermiste kasutamine 66 4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68
toimuvad abrasiivosakeste löögil vastu materjali pinda. Kõige tihedam korrelatsioon on erosiooni kiiruse ja materjali kõvaduse vahel (r=0,9). Kôvaduse määramine indentori sissetungimise teel modelleerib erosiooni esimest staadiumi - abrasiivosakeste sisse- tungimist materjali (kui materjali kôvadus on väiksem kui abrasiivi kôvadus). Kuid arvestades erosiooniprotsesside keerukust on soovitav määrata kermiste erosioonikindlus töötingimustele vôi sellele lähedates tingimustes On tehtud palju katseid prognoosida materjalide erosioonikindlust mõne teise kergemini määratavate (peamiselt mehaaniliste) omaduste järgi (kõvadus, tugevus, elastsusmoodul, purunemissitkus). Arvukad uuringud on näidanud, et materjalide erosioonikindluse ja kõvaduse vahel on otsene seos. Täpsemalt, materjalide erosiooni kiirus sõltub materjali ja abrasiivi kõvaduse suhtest (Ha/Hm)
annaabi.ee 
