Liisoja ja Mäe talu mullastik
söödaväärtusega. Hästi kuivendatud ja parasniisketel leetjatel muldadel kasvab hästi karjamaa
raihein, punane ja roosa ristik, ja mesikas. Leetjte muldade keskmine rohumaa saagikus on
1,0-1,4 Mg kuiva heina hektari kohta. [4][11]
Kui tugevalt erodeeritud mullad tuleks metsastada, siis nõrgalt erodeeritud muldi võib
vajadusel haritava maana kasutada, kuid samas peaks võtma kasutusele erosiooni tõkestavaid
agrotehnilisi võtteid. Erosioonialal kasvava metsa boniteet on kõrge (I-III), peapuuliigiks on
soovitavad nii kuusk, mänd kui ka kask. [4]
Rähksete gleimuldade kasutamine sõltub eelkõige huumuskatte väljakujunemise astmest ja
rähksusest. Kuigi sellistel muldadel on üldiselt kõrge fütoproduktiivsus ning korraliku
kuivendamise tagajärjel sobib muld põllukultuuride, näiteks kaera ja põldheina kavatamiseks,
siis uuritava mulla künnihorisont on selle harimiseks liiga koreseline. [4][11]
7.1Muldade üldine kaitse