Kõrbed
Kevadel võivad olla
mulla pindmised kihid liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud. Suveks aurab
vesi ära ja kuivamise tagajärjel moodustub mullast koorikuline savikas pinnas, mida
kutsutakse takõrriks. Savikõrbete leiukohaks on kõrbevööndi põhjaosa. Näiteks Araali mere ja
Balkasi järve vahel. Maapind on soolakas ja võib suviti klaaskõvaks kuivada, praguneda ja
lahti koruda.
Lössikõrbe iseloomustab erodeetirud peeneteraline materjal. Löss on ühtlane peen
tolmjas liivsavi, mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Soolad, mis
liiguvad, on lössist välja uhutud. Maa on niiskem, kuna lähedal olevad mäed püüavad
sademeid kinni. Tänu mulla niiskusele kasvavad seal kevadeti taimed. Tüüpilisemad
lössikõrbed asuvad mägede naabruses.
Soolakõrbes on pinnase soolasisaldus suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.