mullaosakeste vahele - (putukavastsed, vihmaussid) 4. mulla makrofauna ( mullasse kaevuvad imetajad mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid Hapestumise tagajärjel mullast välja uhutud ühendid, sh. raskmetallid, ohustavad veekogude ökoloogilist tasakaalu. Raskmetallid, mis satuvad mulda põllumaid läbivatel teedel sõitvate autode heitgaasidest, väetistest, reovetest ja taimekaitsevahenditest, võivad teatud aladel kasvavad taimed mürgiseks muuta, satuvad toiduahelasse jne. MULLA DEGRADATSIOON (viljakuse kaotus) VÕIB OLLA: · BIOLOOGILINE
Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel. Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus Lõuna-Eestis üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi. Endistele niitudele on rajatud
annaabi.ee 
