Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi annab uusi ideid ning arendab kultuuri. Tsivilisatsioon pole sündinud mitte päeva pealt vaid on känud eluga käsi-käes selle algusest saati. Ka eestlaste kultuur pärineb ürgajast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, pidasid oluliseks oma esivanemate kombeid ja tõekspidamisi. Juba sellel
vastutuseta. Ei pea muretsema sellest, mis tuleb homme. Sa ei ole ju midagi lubanud, s.t oled vaba. Naise jaoks on abielu garantiiks. Isegi kui mees lahkub, peab ta seaduse ees vastutama naise ning ka laste edasise elu eest. Ma arvan, et kooselu on vajalik, kuid nõnda, et see lõpuks jõuaks abiellumiseni välja. Elad inimesega mõned aastad koos, õpid teda tundma, vaatad, kas sobite kokku, kas mõistate teineteist, kas tunnete end mugavalt. Jälgite ükstest ernevates situstsioonides, lahendate koos kõik tekkivad probleemid seoses kooselugi. Ning siis olenevalt oma tunnetele teed järelduse. Kas minna lahku või siis jääda kokku ning kinnitada oma igavest kooselu notariaalselt.
ülikooli asperantuuris. Eestis on selline, et, kui inimene lõpeb kutsehariduskeskust, siis ta saab kutsheharidust ja see ainult annab võimaluse sisse astuda ülikoolisse bakalaureuse kraadi õppimisele. Näiteks kolmas erinevus kõrgharidusteel on selline, et kokku Eestis õpitakse 3+2 aastat (3 aastat – BA; 2 – MA), kindlasti sõltub sellest, mis eriala valib inimene. Norras on üldse erinevad kraadid ülikooli lõpetamisel. Ülikoolis õpitakse 3,5-4 aastat, ernevates valdkondades 4,5 aastat kuni 6 aastani. Neljas erinevus on selline, et alates 2014. aastast Eesis kõrgharidus on tasuta, aga Norra riigi kõrgkoolides ja ülikoolides haridus on aga tasuline. 6 https://ec.europa.eu/eures/main.jsp? lang=et&level=0&acro=eures&showRegion=false&acro1=eures&catId=4406&myTitle=EURES&chatRoom=enter 6 Haridussüsteemist varakult lahkunud
annaabi.ee 
