Koolis tavaliselt ei kuula ma muusikat, aga kui, siis väga harva. Õppides kodutöid, kuulan tavaliselt muusikat arvutist. Tavaliselt kuulan tänapäevast pop-muusikat, aga ka muid zanreid. Mul ei ole lemmikut bändi ega lauljat. Ma valin muusikat meloodia järgi ja tavaliselt on see positiivne, olgu see siis pop, rock või reggae. Ma ei ole otseselt tegelenud muusikaga ega mõne pilli mängimisega muusikakoolis. Algkoolis ma laulsin küll palju ernevatel pidudes ning aktustel : jõulupeol, kevadpeol, kooli sünnipäeval, emadepäeva ning isadepäeva kontserditel ja paljudel teistel üritustel. Ja muusika intstrumendist olen mängind ainult kannelt. Noorena puutusin ma palju rohkem kokku ise laulmise ja pilli mängimisega kui nüüd. Aga nüüd kuulan ise muusikat, ega esine enam ühelgil üritusel, sest mul ei ole enam lauluhäält. Aga muusika pole kunagi minu elust puudunud.
treeninguvahenditele Testid viiakse läbi laboratoorsetes või loomulikes tingimustes. Aeroobse vastupidavuse testimisel laboratoorstetes tingimustes selgitatakse välja maksimaalne O2 tarbimine, aeroobne ja anaeroobne tipp ning ökonoomsus, sest O2 tarbimine mingil standardse kiirusel. Kastutatakse kasvatavate koormuste meetodit tööl tretbaanil või velgoergomeetril. Peale pulsisageduste andmete oleks vajalik kindlaks teha ka vere laktaadi konsentratsioon ernevatel raskusastmetel. Kaasajal on olemas ka vastav elektroonika VO2 mõõtmiseks loomulikes tingimustes. Massiuuringutes on laialt levinud Cooperi 12 minuti jooksutest aeroobse võimekuse hindamiseks. Aerboose vastupidavustreeningu konkretiseerimiseks on vaga suure praktilise väärtusega paljude autorite sovitatud tabel optimaalsete treeningkiiruste määramiseks. Tabeli kasutamise põhimõte on selles, et testitreeninguga läbitava 10000 m aja põhjal antakse optimaalsed