Kui ei taheta elu õppetunde vastu võtta, siis ei peagi kaasa tundma. "Elu rentnikud" oli ilmselt kõige masendavam kiri terves teoses. Esimesteks rentnikeks abielupaar, Peeter ja Anna Lõugas, kes igal võimalusel tahtsid hoiduda jagamast ja teiste heaks tegemast. Isegi hobune ei teinud kolhoosile perenaise käsu järgi tööd. Niivõrd oli sisse harjunud vana hea kord ja kui juba midagi on nii sisse süvenenud, siis midagi seda ei paranda. Teiseks rentnikuks Ermeliine Piit, kes näiliselt kõva ja tähtis kolhoosimutt, aga tegelikult ainult kärkis ja tööd ei teinud. Ka selliseid inimesi leidub tänapäeval, ei muuda neid ükski ajastu. Ka tema oli kõvasti vanas ajas kinni ja lootis nüüd uue vabaduse abil vanu arveid õiendada, elas end kõigi peale välja. Äärmiselt ebameeldiv oli sellisest naisest lugeda, väga elav pilt lõi temast kujutlusse. Kõige kurvem tegelane oli Matvei Mõrd. Temast hakkas mul lugedes kahju
annaabi.ee 
