Martin Luther King
liikmeks täidesaatva komitee rahvuslikus assotsiastoonis, värviliste inimeste edutamise alal,
mis oli üks juhtivtest organisatsioonidest selles vallas. 1955. aastal oli ta valmis võtma liidri
rolli esimeses mustanahalises mittevägivaldses demonstratsioonis kaasaegsetel aegadel USA
s. Tema streigile avaldas tänu ka Gunnar Jahn oma kõnes, mis oli suunatud au tunnustamisele.
Streik kestis 382 päeva. 1956 ndal aastal 21. detsembril võttis USA ülemkohus vastu seaduse
mustanahaliste erldatuse vastu bussides. Mustanahalised ja valged inimesed sõitsid nüüd
bussidega kui võrdsed. Neil streigi päevadel King ka arreteeriti, tema kodu rüüstati ning
süüdistati isiklikus ahistamises, aga samal ajal tõusis ta mustanahalistele esimeseks juhiks.
1957 ndal aastal valiti ta Lõuna Kristliku Juhtkonna Konverentsi presidendiks, mis olid
loodud uueks juhtivaks ühinguks ja mis oli tärkanud just inimõiguste võitlemise liikumise
päevil
annaabi.ee 
