üksikuteks osadeks. · Eriseoseenergia- energia ühe osakese kohta · Osakesi on nii palju, kui suur on aatommass. · Seoseenergia muutus on seotud massi muutusega. Valem: Massi muutus muutub energiaks,( seetõttu ongi tuumal suur jõud? ) · Massidefekt- üksikute osakeste masside summa erineb sama osakeste arvuga tuuma massist. Tuuma energia · Raskete elementide ahelreaktsioon. Iga tuuma lõhustumisel erladuvad peale kildude ka 2-3 neutronit. Tuuma lagunemise kutsub esile üleliigse neutroni neelamine (see veetilga jutt). Lagunemine toimub kohe. · Spontaanse lagunemise juures lagunevad tuumad vastavalt poolestusperioodi seaduse järgi. · Kui radioaktiivset ainet on kogutud suuremal hulgal kokku, siis ühe elemendi tuuma lagunemine kutsub esile kõrvalolevate elementide tuumade lõhustumise, sest tuuma lagunedes eralduvad
Nii paljunevad päristuumsed rakud Profaas kromosoomid on niivõrd kokku keerdunud, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomid liiguvad taku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.(ekvatoriaalnetasand) Kromosoomid on maximaalselt kokku keerdunud ja sa seega ka kõige nähtavamad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas Kääviniidi lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid erladuvad üksteisest. Tsentromeerid peavad kahestuma. Algad kromatiitide lahknemisega ekvatroiaaltasandil ning lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitake tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järkjärgul lahti- tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sise , tsütoplasma jagueeb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks. 15)
annaabi.ee 
