Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
käsitöölik siledus.
1900.a novembri keskpaiku asus Laikmaa teele Müncheni poole, et külastada sõpra Kristjan
Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus. Pariisis ja Münchenis veedetud
kuud tõid murrangu Ants Laikmaa loomingusse - kokkupuuted realismi ja impressionismiga
olid temasse jätnud sügava mulje. Juba jõuludel võis rändurit näha kodutalus Paibal, kus
nähtavasti enne uut aastat valmis vennatütre portree - südamlik ja erksailmeline Väike Alma.
Uus sajand tõi kunstnikule altaripildi maalimise Pärnu-Jaagupi kirikule. Kuna Laikmaa
maalikavand teemal Tulge minu juurde... ei leidnud kiriku-eestseisjatelt piisavalt poolehoidu,
siis tuli kunstnikul leppida koopia tegemisega Tallinna Toomkiriku altarimaalist.
Juba ammu algatatud mõte - korraldada ka Laikmaa töödest näitus - suudeti lõpuks
realiseerida mai alguses. Provintsiaalmuuseumis avatud näitusele oli välja pandud kaks
portreed (Tserkessi poiss ja A
annaabi.ee 
