Keskaeg
Hiliskeskajal muutus ilm põlluharimiseks ebasoodsamaks, külmemaks.
1150-1300 oli soodsaim aeg põlluharimiseks, millele järgnes nn. ,,väike jääaeg", mil
kliima jahenes
Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega nõrk organism.
1347-1352 suur katkulaine ,,must surm", mis sai alguse Aasiast
Katkulaineid puhkes tihti
Varakeskajast vähemalt 15 katkuepiteemiat, peale mida see Lääne-Euroopast taandus
Levis ka pidalitõbi, Erkotism (tungaltera haigus). Hiliskeskajal hakkas taas katk
rohkem levima (1347-52).
Kõrkeskajal kolivad inimesed rohkem kokku, tekivad suuremad asulad, paljud külad
jäetakse sööti/maha. Kasutusele jäid kõige viljakamad alad, tänu millele tootlikkus
tõusis.
Sõda. Keskaegsed sõjad olid mastaabilt väikesed, inimeste hulk minimaalne. Sõdades
langes vähe inimesi. Hiliskeskajal muutusid sõjad pikemaks, tekkis palgasõjavägi.
annaabi.ee 
