"erjese" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» «Ei, enne surma. Nad lasksid korraga. Meie kuulsime üheainsa paugu'ja nägime kaks inimest langevat. Düftler oli kohe surnud, aga tüdruk jäi elama. Oleks ta mees olnud, siis oleksime ta muidugi sedamaid ja jalapealt ära kägistanud; et ta aga tüdruk oli, siis tõime ta kõrgema kohtumõistja ette.» «Väga õige. Kas on ilus tüdruk?» «Nagu ingel.» «Too ta siia.» «Tema on õues kanderaami peal, ei saa üles 334 tõusta. Tal oli ka seltsiline kaasas, naljakas mees, ütleb erjese pealiku käsu venna Gabrieli olevat.» «Minu kasuvend Gabriel!» hüüdis Ivo järsku üles karates. «Miks sa, lurjus, mulle seda kohe ei ütelnud?» Ivo tõttas telgist välja, teised tema kännul. Õues seisisv Gabriel hulga vahtide keskel, tema kõrval kanderaami peal Agnes, kena kahvatu pea nähtaval, keha Gabrieli ülikuuega kinni käetud. Kasuvennad tundsid teineteise kõhe ara: vanal vaenul on ikka truum mälestus kui vanal sõprusel