Eduard Vilde elu ja looming
mootsik, krannim jpt). Ka leidub romaanis rohkesti murdelisi pöördsõnu (nt hälbima,
kelmama, lailama jt). Tegelaste keelt ilmestavad ka rahvapärased laen- ja võõrsõnad, nagu
atsissina, korudnik, tengelpung jpt. Eespool toodud haruldasi sõnu, mis pärinevad
Wiedemanni sõnaraamatust või on autor enda loodud rahvakeele alusel, on romaanis
kasutatud, et mõtet uudselt väljendada ja tabada kirjeldavate olendite, nähtuste või tegevuste
tähenduslikke erivarjundeid. Peale sõnavararikkuse köidab lugeja tähelepanu ,,Mäeküla
piimamehes" kujundirikas stiil. Vilde on oskuslikult rakendanud fraseoloogilisi väljendeid
ning kõne- ja lausekujundeid, et romaani tunde- ja mõttesisu kujutada nii rahvaliku lopsaksuse
kui ka kunstilise värvikuse ja jõulisusega. Teoses ei ole midagi juhuslikku. Eriti omapäraselt
mängib kirjanik looduse kirjeldamisega. See on tavaliselt mõne tegelase tujudega kooskõlas
või iseloomustamaks mõnd tegelast.