„Elame maailmas, mille mõistmiseks on tarvis palju enamat kui aru.“
Tuleb minna välja,
loodusesse, vaadata enda ümber ringi ja mõelda, kuulda, näha. Loodus on koht, kus saab rahu.
Kui pingeid kasvavad üle pea, tuleb võtta aeg maha, pikali murule heita ja kasvõi kuulata,
kuidas rohi kasvab.
Loodust saab endaga hoida mitmel viisil. Kui metsa ei leidu läheduses ja ilusat taevast
pole näha tehaste tumeda suitsu seest, siis tuleb olla loominguline, luua ise omale enda
loodus.
Minu toa seinad on näiteks helerohelised, kapid, laud ja tool on erivariatsioonidega pruunid.
Seinal ripub vanaema maalitud üksiku männi ja lainetava mere pilt. Vahest, kui seda hästi
kaua vaikuses vaadata, siis tuleb tunne, nagu istuksin ise seal, künka otsas, toetuksin
männipuule ning kuulaksin suure sinise kohinat. See on üks viisidest, kuidas hoida loodust
endale lähemal.
Loodusest saavad aru, vaid need, kes tunnevad. Tunda suudavad, vaid armastavad
inimesed. Seega, enne kui loodusest üritame aru saada, õppigem armastama. Kõigepealt