Esiajalugu ja arheoloogia alused
tõendas väga varaste kahejalgsete ahvilike ja inimlike tunnustega hominiidide olemasolu.
Australopithecus afarensisele kuuluvaiks peetakse ka vanimaid teadaolevaid inimlikke
jalajälgi Maal, nn Laetoli jalajälgi (avastatud 1978. a). Kahe või kolme isiku jäljed. Jäljed
on u 3,7 milj a vanad ning väga sarnased inimese omadele.
Üks Australopithecus afarensise leid on tuntud vanima perekonnana. Leid saadi 1975. a
Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest.
Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide
saadud mitmelt poolt Lõuna-Aafrikast. Elasid 32 milj a tagasi. Luuleiud saadud
karstikoobastest.
Esimene leid 1924. a Taungist. Kolju kuulus 56 aastasele lapsele, saigi tuntuks kui
Taungi laps. Australopiteekused said varem küpseks Taungi laps võis olla 3 aastane.
Taungi lapse vanus oli 2,82,6 milj a. Sellel koljul mitmed ahvilikud ja inimlikud
annaabi.ee 
