ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk), paksus 0,2…3,9 mm, c)foolium – paksus <0,2 mm 4) Torud – a)õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud), b)keevitustorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 5) Erivaltstooted- perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid 6) Ristlõike mõõtmete järgi liigitakse: jämesordime (rl.m-ga 80..200 mm), kesksordime (30…80 mm), peensordime (20…30 mm), valtsraat (5…9 mm) 5. Süsinikterased, liigitus Süsinikteras=mittelegeerteras liigitatakse: 1) otstarbe järgi: a)süsinikkonstruktioonterased(C=0,05…0,65%) b)süsiniktööriistaterased (C=0,7…1,35%)
1. Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi a) Paks leht (plaat), paksus 4-160mm (kuumvaltsitud); b) Õhuke leht (plekk) paksus 0,2-3,9mm (kuum- või külmvaltsitud); c) Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud) 1. Torud: a) Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud); b) Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 1. Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid jm. Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks. Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm)
annaabi.ee 
