Inkvisitsioon ja Inkvisitsiooniline protsess
mis ta teab ketseritest ja nende õpetustest ning täitma kõik temale antavad käsud. Antud vanne
andis inkvisiitorile õiguse süüdistada süüdistatavat valetunnistuse andmises, kui talle antud
tunnistus ei meeldinud. Inkvisiitori parimaks omaduseks loeti ülekuulamise oskuslikku
läbiviimist, tulemusega süüdistatava ülestunnise saamine. Selle saavutamiseks küsis
inkvisiitor süüaluse käest mitmeid küsimusi, mis võisid olla täiesti erivaldkondadest, seda
tehti põhjusega. Nimelt prooviti süüalusest segadusse ajada, et see siis vea teeks ja süü üles
tunnistaks.20
Ülestunnistuse saamiseks kasutasid inkvisiitorid ka väga ebainimlikke võtteid
piinamist. Ohvrile näidati piinamisriistu, et hirmutada teda sellega, mis teda ees ootab, kui ta
ülestunnistust ei anna. Piinakambrisse kuulusid peksu- ja venituspink, nuudid. Piinati ka vee,
nälja ja januga
annaabi.ee 
