psüühiliste või käitumuslike raskustega laps
sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil,
neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas.
Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega
laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps,
suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja
kultuurilise taustaga laps. [2]
Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole
haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me
peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue,
aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5]
Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps.
Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi