Algloomad e. protistid
Algloomade ehitus ja elutegevus
Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan
on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga.
Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk
kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid
(pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega.
Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik,
sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke
lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained.
Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad
endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse
halvavad nad selle talitluse.
Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine
annaabi.ee 
