Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
73 2. aprillil 1924 allkirjastatud
kokkuleppe kohaselt jäid piiriäärsete elanike ühiskasutusse 22 teed Lätimaal ja 12 teed
Eestimaal74, 1926. aastal lisandus neile veel 4 liiklemisteed Lätis ja 12 Eestis.75 Läbida sai
neid üldises korras sisseseatud piiripunktide kaudu legitimatsioonikaartide alusel. Lisaks jäi
piiriäärsetele elanikele õigus piiri ületada ka väljaspool piiripunkte juhul kui on tõendatav,
et antud tee neile lühem on. Selleks oli vaja aga täiendavat eritunnistust, kuhu märgiti
vastav maantee mida tunnistuse valdaja piiriületuseks kasutada võib. Selline piiriületus ei
laienenud aga liikumisele koos kaupadega ja piiriületajal võis kaasas olla vaid liiklemise
abivahend.76
Kuna kohalikele inimestele kehtis lihtsustatud piiriületuskord, siis üritatigi kasutada
endisaegseid otseteid, kuid takistuseks sai piiripunktide ajaliselt piiritletud ja ümbruskonna
liiklemisvajaduse rahuldamiseks liialt lühike lahtioleku aeg. Koorküla elanikud kaebasid
1925
annaabi.ee 
