Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
töökaäsi, kes vaevaliselt meeter meetri haaval neid ehitasid. Alles 17 saj hakati kasutama püssirohtu. Keskajal rajatud
tunnelid olid ainult kaevanduse tunnelid, veejuhtmed ja salakäigud.
Üleüldise arenguga ja kaubavahetuseks mõeldud transpordi arenemisega maailmas arenesid teed ja sillad ning ka
tunnelid.
Eristada võime raudtee-, maantee- ja segatunnelid. Hüdrotehnilised tunnelid, kommunikatsioonide tunnelid,
kaevandustunnelid, garaazide, parklate tunnelid, riigikaitselised eritunnelid.
Esimene arvestatav tunnel ehitati Babüloni linnaosade ühendamiseks 2000 ema Eufrati jõe alla või õigemini kõrvale
suunatud jõesängi põhja. Tunneli pikkus oli 900m, laiust 3,6m ja kõrgusega 4,5m. Konstruktsioon laoti tellistest
bituumenmördil. Hüdroisolatsioonina kasutati ka bituumenit. Tegu oli ikka millegi väga võimsaga, sest järgmine
arvestatav tunnel rajati tuhandeid aastaid hiljem.
Arvatud on ,et ka askeedid ja inkad rajasid tunneleid kuivendamiseks ja tarbevee saamiseks