ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
protsessi üldist strateegiat või info kasutamise võimet.
2. Intelligentsuse kahefaktoriteooria.
Väidab, et üldise andekuse e. intelligentsuse kõrval on olemas eriline intelligentsus,
mis on seotud mingi konkreetse tegevusalaga.
C.Spearman (1863-1945) inglise psühholoog andis sellele teoreetilise põhjenduse.
Tema arvates on kõikides intellektuaalsetes toimingutes üks üldine ja ühine faktor
G-faktor (general factor)
Ja mille kõrval igas eritoimingus avaldab mõju ka spetsiaalne faktor
S-faktor(special factor)
S-faktoreid on lugematu arv: G-faktor püsib igal indiviidil konstantne, on sünnipärane
ning määrab andekuse üldmäära. See on kui vaimne energia, mis avaldab mõju igas
psüühilises toimingus. S-faktorid saavd oma energia sünnipärasest g-faktorist, kuid
sõltuvad ise keskkonnast ja kasvatusest. Inimese andekuse üldmaht on sünnipäraselt
määratud, kasvatus määrab aga selle rakendusala.
3
annaabi.ee 
