Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
N:
harilik surusääsk e.tümmisääsk, hironomiid. Pistesääsklased N: hallasääsk, laulusääsk.
65. habesääsklased, kihulased, pistesääsklane, surusääsklased
66. Klaasiksääsk elab järvede sügavamates, hapnikuvaestes veekihtides, öösel käib
ülalpool hingamas. Paarilised õhupõied kere ees- ja tagaosa. Pistesääsklased on laialt levinud
ja arvukad siseveekogudes, kus pole palju kalu.
67. Lutikad Eritiivalised, nimtus tuleneb nende eestiibade ehitusest, eesosa paks, tagaosa
kilejas,imemissuistega putukad, imevad taimede ja loomade mahla. Mõned ka magevees,
röövloomad, vaegmoone munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega
täiskasvanu sarnasemaks. Prussakad vaegmoondega, tiivuline, ainult maismaal, peamiselt
taimesööja. Täid imetajate välisparasiit, tiibu pole. Vaegmoondega, spetsiifilised, ainult
annaabi.ee 
