Eesti teadlased
perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides
Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti
iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis.
1944. aastal põgenes punaarmee eest Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja
eesti rektor. [5]
Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916-l aastal avaldatud
töös arvutas ta valge kääbuse 40 eritiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks.
Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.
[2]
Öpik jõudis tähe siseehituse teooriat arendades 1922 järeldusele, et tähtedes
toimuvad termotuumareaktsioonid, tõestas seda (sõltumatult Hans Albrecht Bethest)
1937 aastal. Ta rakendas seda teooriat Päikese ja teiste kääbustähtede evolutsiooni
uurides ning püüdis selle abil põhjendada jääaegade tekkimist (1952a). Öpik esitas
annaabi.ee 
