19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
vaimueluanalüüs. Kannab nimetust tunnetusteooria. Kogu vaimuelu väärtussisude analüüs.
Peaks analüüsima teaduslikku tunnetust. Toodud välja loogika: kriitiliselt reflkteeritakse juba
toimuva teadusliku uurimistööd. Tänapäeval midagi teadusfilosoofia taolist või teadusliku
tunnetuse epistemoloogia. Loogika eeldab, et: tegelikkust käsitlevad eriteadused; filosoofia
uues mõttes, erinevalt metafüüsikast, ei tegele sellega (tema objektist on eriteadused).
Filosoofia käsitleb eriteaduseid ja eriteadused käsitlevad tegelikkust; aga filosoofia ei käsitle
tegelikkust. Loogika kui formaalne-süsteem; tundub et on abstraktsed mõtted. Loogika on siin
pigem epistemoloogiline; teadusfilosoofia; mis tegeleb selle reaalse uurimistöö analüüsiga,
mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine,
eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati
konkretiseeritud
annaabi.ee 
