"eriteadlastets" - 1 õppematerjal

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

Selline filosoofia, kus räägitakse tajudest jm, samas kui pragmatistlik ja hermeneutiline – ratsionaalsus on olemas küll, aga see on vastavalt praktikas, keeles, kultuuris (subjektist väljaspool), ja mis loob subjekti elumaailma. Paradigma muutus, keelelinepööre, objektiivne vaim (Dilthey), kommunikatiivne mõistus (Habermas). (4). Kohahoidja(5). On teatud filosoofiline element teaduste sees ja see on see, millega filosoofia peaks tegelema (kui juttu on teadusfilosoofiast). Jutt on eriteadlastets, mitte filosoofidest, aga nende panus teadusesse on, et neil on filosoofiline võte, mille nad tõid sisse ja osutus see viljakas (Durkheim, Mead jne). lk 2605. Näited sellest. Poleemika Carnapi ja loogiliste positiistidega – teadus peab puhastama metafüüsikast. Habermas ütleb, et sellised viljakad teadusideed on algselt mitte-verifitseeritud. Carnapi järgi peaks nendest loobuma. See tähendaks aga teaduslikku viljatust. Filosoofia peaks kaitsma selliseid esialgseid ideid, mis